Plekkide eemaldamine sisaldab riske, sest võime olukorda valesti hinnata ja seeläbi kangast rikkuda. Et seda ei juhtuks, on vaja mõista, millised on plekkide tüübid ja mis võiks aidata? Lavanno teeb hea Itaalia koostööpartneri – Tintolavi – abiga väikese ülevaate.

Kuidas tuvastada plekke riietel?

Lihtsustatult võib plekid jagada kahte suurde gruppi:

• Tanniinipõhised plekid: Selliseid plekke tekitavad näiteks kohv, tee, puuviljad, muru. Need plekid kinnituvad aluselises keskkonnas ja kuumusega kangale, jättes kollakaspruuni jälje.
• Rasvaplekid: Selliseid plekke tekitavad näiteks õli, liim, tint ning need on vetthülgavad plekid. Märjana ei muuda nad värvi, kuna lükkavad vee eemale.

Plekkide täpsem klassifitseerimine arvestab nende koostist ja olemust:

• Valgu- ehk proteiinipõhised plekid – koosnevad valkudest (nt veri, toit, kastmed, muna, rohi jms.) ja saab eemaldada spetsiifiliste ensüümidega.
• Roosteplekid – koosnevad värvainetest, tanniinidest või metallioksiididest (nt rooste).
• Higiplekid – koosnevad rasvast ja mitte-rasvast, s.h. ka uriin.
• Lahustiga eemaldatavad plekid – plekid, mis ei lahustu vees (nt pastapliiatsi tint, liim, lakk, huulepulk) ja mida saab eemaldada lahustitega.

NB! Enne plekkidega jätkamist peaksime meeles pidama neid lihtsaid reegleid:

• Ära lase plekile auru kui sa pole selle pleki olemuses veel kindel.
• Proovi plekile valada veidi külma vett, et tuvastada, kas plekk on vetthülgav.
• Kui sa ei saa aru pleki tüübist, kasuta esmalt valgu- või proteiinipõhist plekieemaldusvahendit.

Mis erinevate plekkide puhul aitaks?

Tanniinipõhised plekid

Need plektid sisaldavad raskesti eemaldatavat värvainet, aga hea uudis on see, et neid plekke saab kergesti eemaldada vee, happe ja pindaktiivsete ainetega (igas pesuvahendis sees).

Nende plekkide ohutuks eemaldamiseks soovitame meie oma sortimendist D5 Magre‘t ja mida kõrgema temperatuuriga, seda parem, v.a delikaatsed kangad.

Rasvaplekid

Rasvaplekid koosnevad tavaliselt triglütseriididest, sünteetilistest ja looduslikest õlidest või rasvhapetest. Nende plekkide struktuur on apolaarne ning muudab kanga hüdrofoobseks ehk ei võta vett sisse.

Neid plekke aitavad eemaldada pindaktiivsed ained (igas pesuvahendis sees) või rasvalahustid.
Kui saad riiet pesta 60+ kraadi juures, siis rasvaplekid lahustuvad kenasti, kui mitte, siis vajad eeltöötluseks plekieemaldusvahendit.

Meie oma sortimendist soovitame Prezymi (ensüümipõhine) või Oxon Foami (hapnikupõhise valgendajaga, mis on värvidele ohutu).

Valgu- ehk proteiiniplekid

Valguplekid koosnevad valkudest ja need eemalduvad aluselises keskkonnas. Kuumuse tagajärjel või happelises keskkonnas kinnituvad tekstiilile ja võivad muutuvad lahustumatuks. Kõigepealt on vaja eemaldada valgupõhine plekk ja alles siis teised plekid. See on oluline sellepärast, et valk ei taha kuumust, aga tanniiniplekk eemaldub kuumusega.

Valguplekkide eemaldamiseks on vaja ensüümipõhist plekieemaldust, nt D4 Proteiche. Ensüümid on katalüsaatorid, mis üsna kiirelt (10-15 min enne pesu) hakkavad plekki lagundama.

Vereplekid

Tüüpiline punane värvus tuleneb proteiinist, kuid nendel plekkide on lisaks raua komponent (hemoglobiin). Soovitame kanga nii kiiresti kui võimalik panna külma vette ligunema, seejärel kanda peale plekieemadusvahendit D4 Proteiche, millel lasta toimida enne pesu 10-15 minutit. Pesu pesemiseks kasuta Hygienfresh OXONi, mis hapnikupõhiselt aitab kaasa plekieemaldusele. Valgete rõivaste puhul võid lisaks kasutada valgendajat – vesinikperoksiidi või naatriumhüpokloriidi.

Roosteplekid

Oksüdeeruvatel plekkidel on tavaliselt säravad kollased-punased toonid ja on tekkinud rauatükkide oksüdeerumisel. Raudoksiidi (Fe2O3) lahustavad väga happelised ühendid. Osad tooted võivad sisaldada ka lisaks floriini, mis on mürgine. Meie koos tootjaga seda ei soosi ning oleme valikusse võtnud oma laboris väljatöötatud D2 Ruggine, mis on hästi happeline ja millega siiski tuleb olla ettevaatlik roosteplekkide eemaldamisel. Enne plekile kandmist tee kangas märjaks ja kasuta pigem vähem kui rohkem ning hoia peal vähe (15-30 sekundit!), on meie soovitus.

Veiniplekid

Tekitajaks on veinis sisalduvad tanniinid ja lisaks ka oksüdatsioon ehk kahe eelneva tüübi sümbioos.
Meie soovitame ühe veinipleki puhul kasutada enne pesu hapnikuga plekieemaldusvahendit Hygienfresh Oxon Foami ja lasta enne plekil toimida, aga kui laudlinale läks terve klaas või pudel veini ümber, siis lisa masinasse pesuveele Hygienfresh Oxonit vastavalt kasutusjuhendile.

Higi- ja uriiniplekid

Plekid koosnevad tavaliselt inimkehast eralduvatest vedelikest – sooladest, orgaanilistest ühenditest (nagu karbamiid, feromoon). Soolase komponendi saab veega eemaldada, kuid orgaanilisi komponente (mis tekitavad kollaka randi) on raske kõrvaldada.
Meie soovitame kasutada plekieemaldusvahendit, mis aitaks eemaldada nii soolase kui ka orgaanilise osa. Näiteks, D1 Sudore, mis eemaldab ka šokolaadiplekke või Toglisudore, mis eriti sobilik haiglate ja hooldekodude voodilinade eeltöötlemiseks.

Lahustiga eemaldatavad plekid

Pastapliiatsi-, huulepulga-, kosmeetika-, vahaplekid, mis lahustuvad tänu lahustile, aga ei lahustu vees.

Meie soovitame eeltöötluseks plekieemaldusvahendit D3 Vernice‘i – universaalne lahusti, mis saab hakkama pea kõigi rasvlahustuvate plekkidega. Kui aga satud näiteks restorani, siis võib sul olla käekotis hädaabi sprei Hygienfresh DRY SPOT, mille kohesel plekile pihustamisel, võid paari minuti pärast pleki riidelt lihtsalt ära pühkida. Päris hea, eks?

Tavareegel ütleb: jälgi plekieemaldusvahendi pH-d

• Valgupõhised plekid: 8-11 pH
• Rasvaplekid: ca 7 pH
• Tanniinipõhised plekid: 3-6 pH
• Lahustiga eemaldatavad plekid ca 7 pH
• Roosteplekid: 1-3 pH

Plekieemaldus vajab küll teadmisi ja kogemust, aga tänaseks päeval on loodud väga efektiivsed lahendused igale pleki tüübile. Kui sa ei ole kindel, siis konsulteeri ja loe kindlasti toote etiketti.